Meditatsioon väikelastele – Annamária Kádár

Sisukord:

Meditatsioon väikelastele – Annamária Kádár
Meditatsioon väikelastele – Annamária Kádár
Anonim

Meditatsiooni ajal rahunevad meie närvid, vaikseks muutub meel, välistame välismaailma, ainult siin ja praegu ning märkame alles probleeme ja siis laseme neil minna. Ja kui see sobib hästi täiskasvanutele, võib see kindlasti avaldada sama positiivset mõju ka lastele.

Ainus küsimus on, kuidas alustada; kuidas tutvustada oma lapsele meditatsioonimaailma. Hea uudis on see, et meditatsiooni saab õppida ja harjutades võib sellest saada iseenesestmõistetav protsess, mida saab igal ajal esile kutsuda, muutes stressirohke olukordi kergemini hallatavaks.

Laste puhul võib see isegi aidata neil öösel magada ja seda saab kasutada ka üliaktiivsete seisundite korral. Tegelikult asetame meditatsiooni ajal end teise maailma, oma kujutlusvõimet kasutades loome muinasjutumaailma, loome sisemisi kujundeid. Nii nagu lapsed loovad oma kujutlusvõime abil oma muinasjutumaailma. Teisisõnu, meditatsioon on neile lähemal, kui paljud meist arvavad.

shutterstock 374136676
shutterstock 374136676

Me kirjutasime meditatsioonijuturaamatutest juba varem, kuid nüüd huvitas meid peamiselt praktiline teave, mistõttu pöördusime psühholoogi dr Annamária Kádári poole, kelle soovituse leiate mainitud juturaamatute kaanelt.

Kádár Annamária

Dr. Kádár Annamária sündis Marosvásárhelys. Ta lõpetas doktorantuuri Eötvös Lórándi Ülikooli pedagoogika- ja psühholoogiateaduskonnas Kognitiivse arengu programmis ning paralleelselt omandas ta Budapesti Tehnikaülikoolis töö- ja organisatsioonipsühholoogia erialal kutsekvalifikatsiooni. Ta jätkas pereteraapia ning lõõgastus- ja sümbolteraapia suundumuste koolitust.

Töötas koolipsühholoogina ja ülikooli assistendina Sapientia Transilvaania Ungari ülikoolis. Praegu õpetab ta BabeBolyai ülikooli Marosvásárhely filiaalis lasteaedade ja alghariduse pedagoogika erialal. Allikas

Kui meil pole meditatsioonilugude raamatut, kuidas me õpetame? Kust leiame selle jaoks materjali?

Mediteerimisel keskendutakse vaid ühele konkreetsele asjale. Tegelikult on teadlik sisekaemus, ühele asjale keskendumine, raamatu lugemine, loo kuulamine lõdvestunud kehaseisundis teatud määral meditatiivsed tegevused.

Mis vanuses peaksid lapsed meditatsiooni õpetama/praktiseerima hakkama?

Eelkooliealine laps oskab juba terve tee juhiseid järgida, temaga saab harjutama hakata.

Kas meditatsioonil on vastunäidustusi?

Puudub (välja arvatud mõned tõsised psühhiaatrilised juhtumid, nt ei soovitata psühhootikumidele).

Mil juhtudel võib mediteerimine lapsi aidata?

Meditatsiooni üldeesmärk on leida vaimne rahu ja rahu, see aitab lastel arendada enesekontrolli ja eneseregulatsiooni. Samas tõstab mediteerimine enesekindlust ja enesehinnangut, meie füüsilist eneseteadvust. Need, kes lõõgastuvad regulaarselt (4-5 minutit päevas), võivad jääda lõdvaks ka keerulistes olukordades.

shutterstock 314692682
shutterstock 314692682

Kas on "parim aeg" mediteerimiseks? (hommikul/keskpäeval/õhtul, enne/pärast söömist jne)

Kui laps on õppinud mediteerima ja lõdvestuma, on ta omandanud oskuse, mida saab kasutada igal ajal oma hilisemas elus, bussi oodates, enne tähtsat võistlust, saab ta igal ajal lõõgastuda, saada pingevabasse olekusse, kuulake tema sisehäält ja tegutsege vastav alt. Seda saab kasutada hommikul, keskpäeval, õhtul ja igal ajal.

Millised tingimused peaksime mediteerimiseks looma? Kas asjaolud üldse loevad?

Oluline, et lapsel ei oleks kehalisi vajadusi (pissi, kaka, söömist, joomist), soovitav alt mitte haige. Koha temperatuur peaks olema meeldiv, mitte häiriv. Kui tahame mediteerida, on hea, kui meid keegi ega miski ei sega. Laps peaks võtma mugava asendi, kus ta mediteerib, see võib olla istudes või lamades. Lamamisega on probleem selles, et sa saad kergesti magama jääda.

Mediteerida saab mitte ainult kodus, vaid ka õues looduses, peaasi, et valju müra ega loomad sind ei segaks. Me võime kuulata muusikat, kuid mõnda inimest see häirib, mõni vajab vaikust või looduse häält. Meditatsiooniga on hea alustada kodus rahulikes tingimustes, kuid need, kes juba lõõgastuvad ja regulaarselt mediteerivad, saavad mediteerida ka mürarikastes kohtades.

Kuidas peaksime "õpetamisega" hakkama saama? Kuidas last selleni juhtida?

Meditatsioon on muutunud teadvuse seisund, mida ei saa tahtega luua. See on nagu uni, mida rohkem inimene magada tahab, seda erksamaks ta muutub. Tee lasteni käib kindlasti mängu kaudu. Nad ei oska neid ülesandeid veel tõsiselt võtta, ärgem oodakem neilt seda alguses. Olgu see lõbus.

Oluline on alustada põhieeldusest, et see ei ole üleöö töötav meetod, vanema ja lapse igapäevaellu integreerumine nõuab palju harjutamist, selle saavutamiseks peame tegema seda regulaarselt. soovitud efekti.

Näiteks Montessori koolides istuvad lapsed päeval (hommikul, keskpäeval, päeva lõpus) vaibale küünla või suure kiviga, eesmärgiga vaikseks jääda. keset vaipa. Lapsed õpivad kuulama, istuma vaikselt ja pöörama tähelepanu sellele, mida nad vaikuses kuulevad (linnud, oma südamelöögid, vihm) ning jälgivad, kuidas nende hingamine aeglustub. Kõik see võtab aega 15 minutit. Lapsed õpivad ise istuma, kui neid ülestimuleeritakse.

Mis saab järgmiseks?

Saad õpetada last lühiajaliselt oma hingamisele tähelepanu pöörama. Vaadake, kuidas teie rind tõuseb ja langeb, seejärel sulgege järk-järgult silmad ja hingake nii.

Kas mediteerimisest piisab või peaksime ka joogat tegema – täiskasvanuna saime teada, et need kaks käivad käsikäes

Joogas – täpselt nagu lõõgastumises ja meditatsioonis – pöördume sissepoole ning kuulame oma keha ja hinge väikseid signaale. Joogal on kaks suuremat versiooni, üks siis, kui harjutusi tehakse füüsilise heaolu huvides ja kui füüsilisi harjutusi tehakse mitte ainult keha, vaid ka hinge arendava mõju tõttu, mille puhul see võib olla tõhus alt seotud meditatsiooniga.

shutterstock 310146146
shutterstock 310146146

Millal saab laps üksi, ilma abita mediteerida?

Kui harjutamisest saab rituaal, nagu õhtujutt enne uinumist.

Kuidas pingelises olukorras meditatsioonitehnikat kasutada?

Vanemate ja õpetajatena – ükskõik kui väga me ka ei taha – ei saa me oma lapsi igasuguse stressi ja ärevuse eest kaitsta. Saame aidata neil välja töötada tõhusad toimetulekustrateegiad rasketes olukordades. Näiteks progresseeruva lihaslõõgastuse meetod põhineb asjaolul, et meie emotsionaalse toonuse ja lihastoonuse vahel on seos: kui meie keha lõdvestub, järgneb meie hing.

Sügav hingamine on üks lihtsamaid lõdvestusharjutusi. Stressirohketes, ärevust tekitavates olukordades kipume hingama külluslikult ja pinnapealselt, mis aitab meil pingelist seisundit säilitada. Kui meie laps õpib aeglase sügava hingamise, suudab ta kergemini rahuneda, ta suudab kontrollida oma ärevust ja agressiivsust.

Milliseid muutusi näeme oma lapses, kui teeme seda õigesti?

Kui laps pöörab tähelepanu oma hingamisele, siis tema vererõhk langeb, südamelöögid aeglustuvad, ta muutub rahulikumaks, suudab keskenduda ja ta tunneb end vähem koormatuna. See muudab teid oma emotsioonidest teadlikuks, nii et reageerite harva üle. Pikaajaliste mõjude alla võib liigitada stressi leevendamise ning füüsilise ja vaimse lõõgastumise. Regulaarse meditatsiooni tulemusena võib meie kognitiivne hinnang stressile muutuda, mida me peame stressi tekitavaks olukorraks.

Soovitan: