Sellepärast on "põhitükk" rumal

Sisukord:

Sellepärast on "põhitükk" rumal
Sellepärast on "põhitükk" rumal
Anonim

Ei ole ühtegi moeblogi ega naisteajakirja, mis poleks vähem alt korra põhitükkide kohta artiklit avaldanud (me pole erand). Küll aga märkasin, et enamik neist postitustest on tõlked mõnest fossiiliks peetud välismaisest artiklist, mis on sageli hariva tooniga. Mõtlesin just kirjutada, miks peaks sellele teemale teistmoodi lähenema, sest praegusel kujul on see kasutu.

Díványis oleme alati püüdnud ja püüame ka edaspidi pakkuda lugejatele kasulikku teavet. Enamasti töötleme me impulsse ja kogemusi, mis meid mõjutavad – seepärast on huvitav ja, tunnistame, sageli diskrediteeriv lugeda kelleltki, et me pole inimesed, kui meil pole musti ülikonnapükse, kui oleme pole seda inimest kunagi muus kui teksades näinud. Muidugi ei pea olema meisterkokk, et aru saada, kas roog on maitsev, aga kui kirjanik ise suudab elada ilma teatud riideesemeteta, siis miks ta väidab oma artiklis, et suudab kas te ei vääri seda teisiti?

Aitäh, saan ilma nendeta hakkama

Ja siit tuleb järgmine punkt: olen rahul ka ilma kohustuslike riieteta – kuigi see on suuresti tingitud minu töökohast, kus võin kanda mida iganes. Muide, just seda põhiriietust käsitlevates artiklites ei käsitleta: et need on peaaegu eranditult tehtud kontoritöötajatele ja neile, kellel on vähem alt äriline vabaaja riietumisstiil.

Mida peetakse põhipalaks?

See indikaator viitab tavaliselt mustadele ja täiesti tavalistele sinistele teksadele, mustast riidest pükstele, mustadele või pruunidele nahast kingadele, valgetele särkidele, tavalistele T-särkidele, nahktagidele ja õhupallijakkidele – seega neile, mida muidu päris hästi kasutada saab..

“Riided, mis ei tohiks kellegi kapist puududa!” Lugesin pealkirju ja seljakarvad tõusevad püsti – eriti kui artiklis mainitakse riidekappi, eeldades, et kõik, kes neid loevad, on Carrie Bradshaw matkijad. Miks peaksid need on seal koht ühest teise?Kellel selline töökoht on, on neid ilmselt juba üks-kaks, aga kui igapäevaelu neid ei nõua, siis miks investeerida riideesemetesse, mida nad ilmselt kunagi kannavad. Näiteks valge särk, mida ma pole pärast lõpuaktust kandnud – ma lihts alt ei tunne end selles mugav alt ja arvan, et see ei sobi mulle. Mu kolleegidele aga meeldib seda kanda, kuigi enamik ajal on see mingi turboülelaaduriga versioon – ja nad ei tee seda sellepärast, et nad arvavad, et see on põhitükk, lihts alt sellepärast, et see neile meeldib.

Ei saa kõigile rakendada

Ma võin loetleda väheseid asju peale kooselu põhinormide, mida võiks kõigile kohaldada. Näiteks peale eelmainitud valge särgi ma vihkan musta värvi, seega ei jää ei mu teksad, riidest püksid ega nahkkingad seda tooni. Ma saan ka täiesti aru, kui kellelgi tekib terminist "väike must kleit" ninaverejooks ja ta teab, et ilma selleta on elu – nagu tumesinine versioon.

GettyImages-103217181
GettyImages-103217181

Ostsin paar aastat tagasi kreemja nahktagi, kuid äkilise suve ja talve saabumise tõttu ei ole mul võimalust neid üleminekuperioodil üle 1-2 nädala kanda, seega ilmselt võitsin ära kanna neid enam (lähi)tulevikus. Teisest küljest on teksajakk mu ammune soov, hoolimata sellest, et iga 3-4 aasta tagant tuleb otsus, kas topelteksaseid tohib kanda või mitte (teen kõrge otsuse, arvan, et lihtne) pöörleb – seda mainitakse aga harvemini.

Kuna ma kannan pigem sportlikumaid rõivaid, siis sirutan käe õhupallijope poole suhteliselt harva (tegelikult!), aga see-eest meeldib mulle väga oma parka jope, mida kannan talvejope asemel lisavoodriga veebruar. Mulle meeldivad särgid, aga eelistatav alt paksema materjaliga ja võimalusel mustriga: lisaks ruudulistele on minu lemmikud sinise-valgetriibulised. Mul on ainult üks paar tumesiniseid riidest pükse, mida ma pulmades kannan, muidu alistusin vanaisamoele ja kannan selliseid, mida (rohkematel) ametlikel üritustel ei kannaks. Mitte sellepärast, et ma end selles hästi ei tunneks, vaid sellepärast, et mul on igav inimestest, kes oma kulme kergitavad – kuna ma olen arvamusel, et see, kas ma austan mõnda sündmust või mitte, sõltub riietusest.

StyleCouch

2. jaanuaril alustas meie nõustamisrubriik – just selleks, et saaksime kõiki personaalselt aidata. Kui teil on küsimusi, leiate siit üksikasjad, kuidas neid meile esitada!

Selgus, et mul on ehk 1-2 põhitükki ja saab ka selgeks, et kui kõigil on erinev stiil, siis miks me tahame toota ühtseid roboteid? Miks ma peaksin nende 7-8 riiete jaoks oma kapis eraldi kohta hoidma, öeldes, et kunagi on need head? Kuigi see ei tähenda palju, ei meeldi mulle igatahes omapärane stiil, nii et parem, kui keegi riietub loominguliselt või täiesti iseloomust väljas, kui teeb end higilõhnaga "ilusaks".

Ja isiklike ostlejate maailmas genereeritakse "probleeme" kunstlikult: ilmselt igaüks suudab (oma igapäevaelu arvestades) läbi mõelda, milliseid riideid ja millal ta vajab – tekib küsimus: kellele sellist "põhilist" vaja on. "loend? Tõenäoliselt, kui need peaksid olema iga naise garderoobis, siis kahekümne-kolmekümne-neljakümneaastane inimene sai sellest juba ammu aru – või käis ta alasti ringi?

Üle 30, alla 40

Minu meelest on ka rumal ja mõttetu, kui jutlustest saab versioon "Ära kanna/unusta/heitke neid oma garderoobist üle X-aastaseks" – kasvõi sellepärast, et need on enamasti vanusega mitteseotud esemed riietest on kirjas, aga need, mis muidu kellelegi hästi välja ei näe või on ebamõistlikud (kuumad püksid, täistallaga spordijalatsid, silikoonrihmad jne) ja sellepärast ei peaks neid kandma, mitte sellepärast, et vanus algab 2 asemel 3-ga.

GettyImages-460243368
GettyImages-460243368

Kokku

Postituse võib kirjutada, aga see peaks tõesti kiirgama abistavat ja mitte õpetlikku tooni või olema selle taga kogemus - mis ei ole sama, mis välismaisel artiklil. Igapäevaselt kasutatavat riietust vajab igaüks, aga kuna see oleneb elustiilist, töökohast ja paljudest muudest asjadest, siis pole vaja seda käsitleda kui kümne käsu kogumit. Kõige tähtsam on aga see, et igaüks kannaks seda, mida tahab, mitte seda, mida moeajakiri või naisteportaal talle selga paneb. Pimesi jälgimise asemel saage kirjutistest inspiratsiooni ja – nagu sisekujunduse puhul – valige endale meeldivad stiiliomadused ning vormige need ühtseks.

Soovitan: