Enamikul naistel on sünnituse ja keisrilõike suhtes vastakad tunded – mõlema poolt ja vastu on argumente. Muidugi võib keisrilõiget teha ka mitmel, väga erineval olukorral ja põhjusel: on plaaniline keisrilõige, mil operatsioon tehakse kindlal kindlal päeval, sõltumata sünnituse algusest; ja on erakorraline keisrilõige, kui sünnitus on juba alanud, aga miskipärast ei edene korralikult, tekib tüsistus, nii et see lõpeb keisrilõikega.
Esimesel kuulmisel tundub esimene versioon olevat probleemivabam: kas määratud ajal, kiirustamata, mugav alt tegutseda on ohutum kui hädaolukorras? Uute uuringute kohaselt on küsimus sellest palju keerulisem: selgub, et võrreldes plaanilise keisrilõikega on erakorralisel keisrilõikel palju eeliseid – vähem alt beebi seisukohast.
Šoti teadlased jälgisid aastatel 1993–2007 sündinud lapsi ja jälgisid neid kuni 2015. aastani. Nad olid uudishimulikud, mil määral mõjutab nende sünniviis (vaginaalne sünnitus, plaaniline keisrilõige või erakorraline keisrilõige) nende hilisemat tervislikku seisundit. Uuringus osales üle 300 000 lapse.
Teadlased pöörasid erilist tähelepanu järgmistele haigustele, s.t uurisid, kas ja mis raskusastmega need esinevad kuni viieaastastel lastel: astma, rasvumine, põletikulised soolehaigused (Crohni tõbi või koliit), diabeet, kasvajahaigused ja võib-olla ka surm.
Diabeet ja astma
Lastest 56 000 sündis erakorralise, s.o planeerimata keisrilõikega ja u. 12 tuhat plaanitava keisriga. Ja keisrilõige mõjutas laste hilisemat tervislikku seisundit: plaanilise keisrilõikega sündinud laste seas esines diabeeti oluliselt sagedamini. Keisrilõikega lapsed ei erinenud teiste mõõdetud haiguste esinemissageduse poolest.
Kui teadlased võrdlesid planeeritud keisrilõike ja vaginaalse sünnituse teel sündinud lapsi, leidsid nad ka erinevusi: astmat esines vaginaalselt sündinud laste seas harvem (252 000 last) ja ka üldine suremus oli madalam. Sellesse võrdlusesse ei kaasatud erakorralise keisrilõike rühma.
See tähendab, et kui nad võrdlesid vaginaalselt sündinud, erakorralise keisrilõike ja plaanilise keisrilõikega sündinuid, jõudsid nad järgmistele tulemustele: tundub, et hilisema astma ja diabeediriski osas on vaginaalne sünnitus parim, mõõduk alt hea sündida erakorralise keisrilõikega ja kõige vähem ideaalne sündida plaanilise keisrilõikega.
Kas teile tehakse liiga sageli keisrilõiget?
Keisrilõigete sagedus suureneb enamikus arenenud riikides mitmel põhjusel. WHO soovituse kohaselt peaks ideaalis 10-15 protsenti sünnitustest lõppema vaid keisrilõikega, kuigi viimastel andmetel on võimalik, et WHO alahindas seda arvu veidi. Hiljuti 54 WHO liikmesriiki hõlmanud uuringu kohaselt oli emade ja loote suremus madalaim siis, kui keisrilõigete määr oli umbes 19 protsenti – kõrgemad ja madalamad määrad olid seotud suuremate riskidega.
1990ndatel oli meie riigis sündide protsent ligikaudu ideaalne, st keisrilõigete määr jäi 10–20 protsendi vahele. See on viimastel aastakümnetel muutunud: 2015. aastal oli see juba 39 protsenti.
Võib tekkida küsimus, et kui vaginaalne sünnitus on "parem", siis miks me ei proovi seda igal juhul? Plaaniline keisrilõige on operatsioon, mis tehakse enne sünnituse algust. Kõige tavalisem põhjus on tuharseisus ehk loote paiknemine asendis, mis muidu ei võimaldaks tupesünnitust. Plaaniline keisrilõige tehakse aga enamiku kaksikute sündide puhul, aga ka enamiku enneaegsete sünnituste puhul, kui esineb tüsistus, mille puhul keisrilõige võib parandada ema ja/või lapse eluväljavaateid. Märkimisväärset osa plaanilistest keisrilõigetest ei tehta seetõttu mitte mugavuse huvides, vaid mõne olemasoleva probleemi tõttu. Igatahes ei ole keisrilõige mugavam kui vaginaalne sünnitus, sest me räägime kõhuoperatsioonist.
Miks see kõik last mõjutab?
Sünnituse mõju lapsele võib esialgu kõlada veidi esoteeriliselt. Asjatundjate sõnul peitub tupesünnituse eelised osaliselt selles, et laps tuleb tupe kaudu välja, et kohtuda ema vagiinas elavate bakteritega ning sellest kokkupuutest hakkab nende immuunsüsteem paremini tööle.
Siiani on see arusaadav, aga kui see on keisrilõige, siis kas pole vahet, kas see on programmeeritud või erakorraline? Spetsialistide hinnangul jäetakse plaanilise keisrilõike puhul ära palju füsioloogilisi muutusi, mis valmistavad lapse ja ema keha sünnituseks ette.
Sünnituse ajal väljub vedelik loote kopsudest ja ema verest, mistõttu loote veres tõuseb hormooni oksütotsiini tase, mis mõjutab ka loote verevarustust. Teisisõnu, keisrilõikega sündinud beebidele on parem, kui nende emad sünnitavad veidi enne keisrilõiget, et saaks alata ül altoodud ettevalmistused sünnituseks.
