D-vitamiin vähendab ka diabeediriski

D-vitamiin vähendab ka diabeediriski
D-vitamiin vähendab ka diabeediriski
Anonim

Siiani oleme teadvustanud D-vitamiini tähtsust, kuna teadaolev alt aitab see kaasa luukoe moodustumisele, mõjub hästi tujule ja tugevdab immuunsüsteemi. Ajakirjas American Journal of Epidemiology avaldatud uuringu kohaselt vähendab see aga ka diabeediriski.

Kaitse diabeedi vastu

Uuringus võrreldi I tüüpi diabeediga diagnoositud USA sõjaväelaste ja tervete liikmete D-vitamiini taset. Uuringu juhi Kassandra Mungeri sõnul oli mittehispaanlastest valgenahalistel inimestel, kellel oli 75 nmol/l (või rohkem) D-vitamiini, võrreldes teiste fookusgrupis osalejatega poole väiksem risk haigestuda haigusesse.

Dr. Meditsiini ja epidemioloogia professor Michal L. Melamed lisas samuti, et kuigi see pole veel tõestatud, on tõenäoline, et kui organismis pole piisav alt D-vitamiini, võib keha hakata ennast ründama. (See on oluline, sest I tüüpi diabeet on haigus, mille puhul immuunrakud ründavad kõhunääret, mis toodab insuliini.)

Pilt

Dr. Sisehaiguste dotsendi ja Quintessi tervisekeskuse meditsiinidirektori István Barna sõnul on D-vitamiinil lisaks diabeedi ennetamisele järgmised positiivsed mõjud:

  • normaliseerib vererõhku
  • kaitseb gripi ja tuberkuloosi eest
  • soodustab luude moodustumist
  • vähendab kasvajate ja hulgiskleroosi tekke võimalust
  • tugevdab luid
  • kaitseb depressiooni eest

Soovitatav päevane annus

D-vitamiini soovitatav päevane annus täiskasvanutele on 600 RÜ (rahvusvahelised ühikud), eakatele (üle 70-aastased) 800 RÜ. Siiski on oluline, et kehakaal mõjutaks ka organismi vitamiinitaset, sest rasv seob D-vitamiini, mistõttu ei lase seda kasutada!

Need on parimad D-vitamiini allikad

Peamiselt saab seda päikesest "välja tõmmata", kuid seda võib leida ka mõnest toidust, kuid kindlasti vajab niimoodi saadav vitamiinide kogus täiendamist. Organism on võimeline ise tootma D-vitamiini, kuid kindlasti vajab see selleks UV-kiiri. Tõsi, osad toiduained sisaldavad – nt. lõhe, tuunikala ning vähesel määral rikastatud piim ja teraviljad – kui aga sooviksid katta oma organismi vajadused ainult nendest, peaksid päevas tarbima näiteks 15-20 muna või 1,5 kilogrammi maksa.

Parim looduslik D-vitamiini allikas on päike, kuid kahjuks on sellel ka omad miinused: kui keegi peesitab terve päeva vabas õhus, peab ta rakendama vajalikke ettevaatusabinõusid.

Pilt

Talvine vitamiinilisand

Oluline on meeles pidada, et külmematel kuudel ei suuda inimorganism toota sama palju vitamiine kui suvel ega suuda päikesest nii palju omastada. Sellistel juhtudel tasub seega kindlasti vajalikku kogust tablettide või tilkadega täiendada (muide, lihtsa vereanalüüsiga saab täpselt kindlaks teha, kui palju vajate).

“Kuna sügis/talvekuudel saab organism vähem D-vitamiini, siis oktoobrist märtsi lõpuni tasub seda võtta ka toidulisandina (see puudutab ka neid, kes mingil põhjusel ei saa suvel piisav alt päikesevalgust). Kontrolliga vajavad täiskasvanud talvel kokku 4000 IU, ilma tõrjeta on soovitatav kogus 1500-2000 IU. Samuti on hea teada, et eakad inimesed suudavad toota vähem D-vitamiini, mistõttu on neile soovitatav suurem annus,» soovitab spetsialist.

D-vitamiiniga laste tervise heaks

Kuna 90% rasedatest üle maailma kannatab D-vitamiini vaeguses, peaksid lapseootel emad võtma 4000 RÜ (selleks, et rahuldada nii enda kui ka loote vajadusi rinnapiima kaudu). Ka vastsündinud beebid vajavad D-vitamiini õigeks luukoe moodustumiseks, kuid arst määrab selle neile ka vajalike kontrollide käigus (soovitatav on anda 500 RÜ päevas).

Dr. István Barna sõnul pole põhjust karta, et keegi D-vitamiini üledoseeriks, sest see võib tekitada probleeme vaid üle 10 000 IU päevas (nt neerukivid, k altsiumisisalduse tõus) ning eluohtliku olukorra võib põhjustada vaid võttes miljon rahvusvahelist ühikut.

Populaarne teema