Lisaks kandmiskõlbmatutele riietele ja jalanõudele mainitakse harva ka mitte eriti praktiliste aksessuaaride trendi, nii et nüüd teeme selle tasa ja sulistame neid veidi üle. Siin on mõned ASOSe, Topshopi, Romwe ja Urban Outfittersi värsked ja moekad tükid, mis näevad välja nagu igapäevased kandmised, kuid ei ole eriti kasutajasõbralikud.
Sõrmuste moodi armastavad sel aastal kindlasti need, kes pole kinni peened, elegantsed väikeste kivikestega sõrmused ja kannavad hea meelega MIDAGI näpus. Ilma sõrmuseta on raske öelda. Kana jalad, varesejalad, vuntsid, hirvesarved, hobusepead jne: võite isegi kaks-kolm suurejoonelist tükki sõrme panna, kuid ainult siis, kui te ei karda, et teie sõrmus jääb millegi vahele ja rebib need ära. väljas.
Eenduvatest osadest koosnevad ja kõigesse takerduvad bizukid ei ole mitte ainult tüütud, vaid ka ohtlikud. Näiteks mul on kenad suured põõsad vuntsid, aga pärast kammimise ajal enda silma torkamist panin selle hoopis karpi tagasi. Ma ei julgeks staari peale mõeldagi ja mitte sellepärast, et veedan terve päeva pooleteiseaastase poisiga, võivad need jupid töökohas sama saatuslikuks saada. Kas olete kunagi saanud oma sõrmuse kinni sulguva autoukse vahele? Ei? Õnnelik. See on valus.
Sõrmuste järel meeldivad mulle kõige rohkem käevõrud, meeldivad ka kaks suurt trendi, saledam minikäevõru ja mansett ehk laiade, enamasti jäikade lahtiste käevõrude mood. Tegelikult oli see siiani, sest kuuma saabudes sain aru, et ka suvi ei soosi seda moodi. Paremal randmel 7-8 cm veninud rihmad, punutud käevõrud, nahkrihmad ja ketid ning vasaku käe laia rihmaga kell tekitasid päikese käes sellise kuumarabanduse, et tüdinesin ja rebisin need kõik ära pärast u. pool tundi. Mis oli ka raske, sest need kleepusid mu naha külge. Sellest ajast peale olen kandnud vaid üht püsivat sõpruskäevõru ja sügisel naasen käevõrude virnastamise juurde. Mul pole veel kogemust manseti-seina soojusega, aga pidev metallpind ei saakski palju meeldivam olla, tegelikult. Huvitav, kas tüdrukud suudavad kõrvetavas kuumuses peetavatel festivalidel randmesoojendajate kandmise trendiga leppida? Ilmselgelt saavad nad sellega hakkama.
Väga populaarsed on ka tekstiilist, plastikust või metallist eraldiseisvad ja kraelaadsed kraed, mis võivad olla stiilseks ja aktsendiliseks lisandiks tavalisele T-särgile või särgile. Siin on sama probleem, mis käevõrudega, et need pole kuumaga just õhulised. Suvekuumuses sulades oleks meil ehk parem pika keti otsas rippuv traditsioonilisem kaelakee, et ei tekiks tunnet, et trendikas, kuid kuum metallist klamber on kurgu ümber kinni jäänud. Olukord võiks olla parem heegeldatud heledama kraega, kuigi seal on kuumus, milles oleme kindlad, et me ei taha oma kaelale ühtegi kaunistust.
Clutch’i ehk ümbrikukoti mood murdis vabaajamoest mõni aeg tagasi välja, me ei kanna enam teatrikottidena käepidemeta lapikuid kotte. Moeblogide väitel ei mahu igapäevaseks kandmiseks muutunud kotid ilmselgelt nii palju kui jalanõusse toppitav õlakott, kuid see pole probleem, pooled asjad, mida me kaasas kanname, on nagunii täiesti ebavajalikud. Probleem on selles, et see hoiab ühe meie käe alati hõivatud või vähem alt piirab selle liikumist. Kuigi me saame seda käsi pestes vannitoas põlvede vahel pigistada ja see on ka kaenla all, ei ole meil sellega siiski nii palju liikumisruumi kui õlal, eriti veel risti-rästi kulunud sihikuga. Ja kuhu ma selle restoranis lauale panema peaksin? Piltidel näeb see kindlasti lahe välja, ma ei vaidle selle vastu, ostsin ise, aga kahjuks ei saa ma käru lükata, kui see kaenla all on, nii et praegu teeb ainult selle omamine mind õnnelikuks. Hiljuti nägin aga peopilti, millel mõned tüdrukud tantsisid, käed taeva poole tõstetud populaarses kesklinna kohas ja hoidsid kramplikult pea kohal lapikust kotti. Aga see oli labane, ärgem minge sellega tantsima.
Muidugi pole ül altoodud probleemid ületamatud, me lihts alt ei tohiks kanda midagi, milles me ei tunne end mugav alt ja vab alt. Ja kui kannate suurt sõrmust, siis hoolitsege oma sõrme eest, öeldakse, et see murdub kergesti ära.
