Ungari moetööstus on endiselt kommunismi pärast mures

Sisukord:

Ungari moetööstus on endiselt kommunismi pärast mures
Ungari moetööstus on endiselt kommunismi pärast mures
Anonim

Selliste ja sarnaste tarkustega jõudis Ungari moetööstus kolmapäeval Corvinuse ülitüdrukulise tudengiorganisatsiooni Effemine korraldatud ümarlauavestlusel välja, kuigi algne eesmärk oleks olnud kaardistada Eesti olevik ja tulevik. elukutse. Ja külalisteks olid võtmeisikud sellistest ettevõtetest nagu Elle, Marie Claire, USE ja Mono Fashion

The Effemine Association for Young Women – üliõpilasorganisatsioon, mida on alguses raske tõsiselt võtta – pidas tulvil ümarlaua arutelul Közgázis. Üritus nimega Business In Fashion oli väljaspool maja hästi tuntud ja suur rahvahulk võttis vastu segase koosseisu. Kõnelejaid täitsid (näiliselt) tõsiste ülikondadega figuurid, ekstravagantsed MOME-i tudengid ja kadunud humanitaarteadused, enesest tähtsad korraldajad ja kutsutud moeeksperdid (ja need, kes üritavad olla eksperdid).

Effemine roosa peata: lonkiv järjekord registreerimislaua taga
Effemine roosa peata: lonkiv järjekord registreerimislaua taga

Naisepildile truuks jäädes algas üritus rahuliku 10-20-minutilise hilinemisega, publik ootas kannatamatult maailma muutvaid mõtteid. Muljeotsiva slaidile järgnes kohustuslik kiire tutvustus, esitlus ja rõõmuhõisked. Arutelu aluseks olid kodumaise moetööstuse igiaktuaalsed teemad, kuid asjatundlike vastuste asemel saime enamasti tagarääkimist, ajalootunni vabandusi ja palju tupikteid. Oleksime võinud väikese küpsetamisega ise järelduse teha: kapitali pole, nõudlust pole, majanduskriis on ja asjatundmatuid spetsialiste on küllaga. Need, kel olid suured lootused kodumaisele karjäärile moemaailmas, said siin oma esimese külma duši.

Corvinuses toimuval Business In Fashion ümarlauaarutelul täismaja ja publikut rahvast täis
Corvinuses toimuval Business In Fashion ümarlauaarutelul täismaja ja publikut rahvast täis

Ungari moetööstuse depressiooni seletati kommunismi tagajärgedega. Marie Claire’i peatoimetaja Péter Szűcs ning Elle moetoimetaja ja stilist Andó Ildikó meeldisid sellele ikka ja jälle tähelepanu juhtida. Noh, saime teada, et oleme ikka kõige rõõmsameelsemad kasarmud, sest Lätis on olukord veel hullem. Ja ungarlannad jõuavad hämmastava kiirusega järele: üha vähem inimesi soovib ajakirjadest moerubriigi täisleheküljelisi pilte välja kiskuda - ka selles olid ajakirjade esindajad üksmeelselt nõus. Péter Szűcs tugevdas õhtu positiivset poolust veelgi selliste ja sarnaste nappide lohutustega. Tähelepanu juhiti mitmest haavast veritseva tarbekunstiõppe puudujääkidele ning olematutele või naeruväärsetele riigitoetustele. MOME ja Gombold on tagasi! nad lahkasid hanke eksimusi, selle asemel et esitleda omapoolset kiiduväärt tööd. Samuti puutusime kokku uute mõistetega, nagu tekstiilimaffia või puuvillaspekulatsioon. Ja hiiglaslike rahasummade allikana tuvastas ta haiglased sõnaseosed, viidates Ildikó Andó eelmisele majandusolukorda analüüsivale artiklile. Isegi tõsine turu-uuring selles valdkonnas viib vaid tagasi ebaõiglaste nähtuste juurde, nii et pärast seda kõlavad sõnad „Tule noorus! Julge unistada suurelt“hüüdlause. Järgmise põlvkonna talentidele sai usaldada vaid järgmist: "Minge välismaale, et saaksime asjatundlikkuse koju tuua!" Ja ainus seeditav ja paljutõotav järeldus on üsna originaalne: kogu maailm on meile avatud - ütlesid meediatöötajad. Seevastu USE Unused disainerid Attila Godena-Juhász ja Eszter Füzes olid kaugeleulatuvate järelduste suhtes ettevaatlikud. Kõigi suureks kurvastuseks kuulasid tõelised eksperdid kogu vestluse jooksul kõige põhjalikumat juttu.

Katedraalis on kodumaise moemaailma suurkujud
Katedraalis on kodumaise moemaailma suurkujud

Arutelu lämmatas lõpuks selle enda ebaolulisus. Pilvetu entusiasmi ja uue pilguga oli kellelgi raske lahkuda. Igatahes, kui mitte midagi muud, siis õhtu oli hea erinevate seisukohtade tundmaõppimiseks, sest igaüks näitas oma vormi oma rollides. Võiksime võrrelda meediamaailma tavalisi roosilisi kaitsekõnesid, Péter Szűcsi ulmekõnesid ja praktilise loomingulise tööjõu pessimistlikku suhtumist. Judito Garam (NUBU disainer, Mono Fashion omanik) ja USE Unused delegatsioon andsid mõnikord ka väikese maitse mitte nii helgest reaalsusest.

Soovitan: