Geneetiliselt muundatud toidud: millised on tegelikud ohud?

Sisukord:

Geneetiliselt muundatud toidud: millised on tegelikud ohud?
Geneetiliselt muundatud toidud: millised on tegelikud ohud?
Anonim

Areng on pidurdamatu, seega on parem selgelt näha, mis on tegelik oht ja risk, mida võime karta. Kogusime kokku, mida tähendavad sellised mõisted nagu geenide põgenemine ja geeniülekanne, ning uurisime, kas GM-toidu levikul on seost üha suureneva toiduallergia määraga. GMO, 2. osa

Eelmises artiklis selgitasime mõningaid põhimõisteid. Seekord käsitleme geneetiliselt muundatud toitude eeldatavaid peamisi riske ja (praeguseid või tulevasi) ohte. Näete, et miski pole must ega valge. See, et keegi mingil teemal räägib, ei tee temast sellesse teemasse pühendunud uskujat. Arusaamatuste vältimiseks märgime siinkohal, et selle artikli autoril pole mingit seost GMO-ettevõtetega.

Sisaldab üle 0,9% geneetiliselt muundatud koostisosi

Parem karta kui kahetseda, ütleb vanasõna. See kehtib ka dieedi koostamise kohta, sest kui teame, mida sööme ja joome, siis võib-olla muretseme vähem ja leiame söömisest rohkem rõõmu. Aga kuidas on lood ohtudega, millest me isegi ei tea? Seda, mis võis olla mõni aasta tagasi väljamõeldis, peetakse nüüd üha enam rutiinseks operatsiooniks, olgu siis tervishoiu või toiduainetööstust vaadeldes. Areng on pidurdamatu, seega on parem selgelt näha, mis on tegelik oht ja risk, mida peaksime või võime karta. Peamiselt kardame uut, võõrast, tundmatut. See kehtib eriti geneetiliselt muundatud toiduainete kohta, mida meie riigis – tänu karmidele regulatsioonidele – veel üsna harva kohtab.

Pilt
Pilt

Vastav alt EL kehtivatele määrustele on GMO toode selline, mis sisaldab üle 0,9% geneetiliselt muundatud koostisosi. GMO sisaldust alla 0,9% ei pea märkima, kui see esinemine on juhuslik ja tehniliselt vältimatu. Loomulikult ei pruugi see tarbijaid täielikult rahustada. Koostisosade loetelu järgimine on kõige sobivam, kuna see tuleks märkida, kui toode sisaldab geneetiliselt muundatud koostisainet.

Kohe riskid

Geeni põgenemine on see, kui geneetiliselt manipuleeritud isik ristub loodusliku taimestiku ja loomastikuga. Praktikas on seda peaaegu võimatu ennetada, kuna näiteks GM taimede õietolm võib kergesti koos õhuga kanduda naabruses asuvale geneetiliselt muundamata külvipinnale. On suur tõenäosus, et transgeeni (ehk mõne teise liigi geeni) kandev organism toodab mõne oma lähema või kaugema "metsiku" sugulasega paljunemisvõimelisi järglasi.

Võib tekkida ka ristumine kultuurtaimede ja põllumajandusloomadega. Reostus, segunemine ja ristumine on siin peaaegu vältimatud, hoolimata erinevatest kaitse- ja ohutuseeskirjadest ja protseduuridest. GM-taime seemned võivad olla laiali ka – oletatavasti inimliku eksimuse tagajärjel – tootmisalast väljapoole. Selle kohta on juba olemas tõeline näide, sest mitte nii kaua aega tagasi leidsid Ameerika teadlased geneetiliselt muundatud rapsi kasvamist looduses istandusest kaugel asuvates kohtades.

Samuti on geeniülekande võimalus. Sel juhul siseneb modifitseeritud geen nende organismide soolefloorasse (võimalik, et mõnda koesse), kes tarbivad (toores) põllukultuuri, looma või (bakteriaalse) geeniga varustatud mikroobset preparaati. Sellele räägib vastu tõsiasi, et teoreetiliselt laguneb transgeeni(de) sisaldav DNA, nagu ka "traditsioonilisel" toidul, seedimise käigus suurepäraselt ega avalda mingit mõju seda tarbivale organismile. Sel teemal on aga tehtud vastakaid uurimistulemusi ja avalikkus kardab seda võimalust rohkem.

Kui organismi siirdatud transgeen pärineb viirusest, on sellel võimalik rekombineeruda (st omadused üle kanda ja üle võtta) teiste organismi nakatavate viirustega ning seega võivad tekkida uued viirustüved.

Antibiootikumiresistentsuse eest vastutavaid geene kasutati (ja kasutatakse) markergeenidena (GM organismi tuvastamiseks), mis võivad vähendada antibiootikumide efektiivsust. Sellistel puhkudel võib kasutada ainult juba arstipraktikast kõrvaldatud antibiootikume, vähem alt nii võiks eeldada. Alates 2006. aastast ei luba EL enam kasutada geneetiliselt muundatud tooteid, mis sisaldavad antibiootikumiresistentsuse geene.

Suured keskkonnariskid

Kuna enamasti toodetakse GM-taimi, mis on resistentsed teatud tüüpi herbitsiidide suhtes (resistentsed) või kaitstud taimele omaste kahjurite (putukate) eest (näiteks toksiini tootmise kaudu), on oht, et üha enam resistentseid liike võib ilmneda geneetiliselt muundatud taimede toodetud toksiinide või nende kasvatamisel kasutatavate taimekaitsevahendite suhtes.

Bioloogilise mitmekesisuse, st mitmekesisuse (lühid alt bioloogiline mitmekesisus) vähenemise oht on sageli vastuoluline juhtum. See mõiste (kitsamas tähenduses ja praeguses olukorras vaadeldud) tähendab sisuliselt seda, et GM istanduse keskkonnas esinevate liikide mitmekesisus võib väheneda (näiteks putukaliikide oma GM taimede poolt toodetud toksiinide mõjul) ning kahjustada võib ka taime- ja loomaliikide geneetiline mitmekesisus. Tavaliselt kaitsevad nad endiste vastu nii, et istutavad GM-tahvli servale mitte-GM taimed, et antud taimele iseloomulikud kahjurid saaksid siin peaaegu vab alt joosta.

Geneetiliselt muundatud taimedega saastumist võib ja esineb, eriti neis riikides ja nendest saadud toodetes, toidu ja sööda segunemisel ja saastumisel geneetiliselt muundatud toodetega, kus lisaks traditsioonilistele viljelusmeetoditele on ka suured (sageli suuremad) Piirkonnas toodetakse GM põllukultuure (teada on, et USA-s istutatakse GM sojaubasid ligi 90%).

Multik vs väiketalunikud?

Kõige levinumaid transgeenseid taimesorte toodavad, arendavad ja turustavad samad hiiglaslikud ettevõtted nagu umbrohutõrjeks vajalikke herbitsiide, millele nende enda sordid on vastupidavad. Teisisõnu müüvad nad neid kahte koos, ühes pakendis, kuna need on tõhusad ainult sel viisil, mis võib tekitada märkimisväärse monopoolse olukorra.

Kuna geneetiliselt muundatud taimi kaitseb ülemaailmne patendiseadus, võib tekkida palju probleeme seoses geneetiliselt muundatud taimedega, mis on ristunud/välja lastud traditsiooniliste või mahepõllumeeste maadele. Nii kasvatavad need põllumehed vastu tahtmist, kuid sisuliselt illegaalselt geneetiliselt muundatud taimi. Biotehnoloogiaettevõtted suudavad neid taimi leida ja leiavad, nii et nad viivad juhtumi põllumeesteni ja kohtuvaidlusteni, millest põllumehed pääsevad tavaliselt välja vaid suure hüvitisega.

Toiduallergia levib

GMO-toidu toiduohutuse risk on siirdatud geenid ning nende toodetud valgud ja valgutooted. Lubatud on ainult mittetoksiline GMO toit. See filtreeritakse autoriseerimisprotsessi käigus läbi mitmete testide ja kontrollide.

Pilt
Pilt

Maailmas kasvab pidev alt (toidu)allergiliste haiguste arv, kuid - seni - ei ole seda suudetud seostada GM levikuga. Tänu ohutustestidele ei saa turule lastud GM-toidud põhjustada ega ole seni põhjustanud ootamatut, vaid uuele tootele omast allergilist reaktsiooni. Kaudseks küsimuseks on näiteks herbitsiidide ja resistentsete GM-taimede kasutamise mõju resistentseks muutuvate umbrohtude stressivalgu tootmisele või ristuvate liikide allergeenide tootmisele.

Toiduallergiaga inimestele on aga hea uudis, et allergeenseid valke kodeerivad geenid saab neid tootvates taimedes (ja loomades) välja lülitada ja neid modifitseerida, seega on tulevikus oodata GM-tooteid, milles seda omadust on muudetud.

Praegu oleme endiselt kaitstud positsioonil, kuni EL ja veelgi karmimad Ungari seadused lubavad GM taimede kasvatamist ja nendega kauplemist või ainult palju vähemal määral, kuid seniks hoiame seonduvatel uudistel silma peal, loeme hoolik alt toidupakendi etiketti, et valida, mida me tõeliselt tahame ja usaldame.

Teemahuvilised saavad adekvaatset teavet geenimanipulatsiooni kohta arusaadaval ja loetaval kujul, sealhulgas tehnilisi üksikasju ning poolt- ja vastuargumentide päritolu Pál Venetiáner Geneetiliselt muundatud taimed. Milleks need head on? tema väljaandest (Budapest, Typotex, 2010).

Meie autor on dietoloog.

Kaanefoto: Emrah Türüüd

Soovitan: