Aidake mind! Aga kuidas?

Aidake mind! Aga kuidas?
Aidake mind! Aga kuidas?
Anonim
hädaabi_abc_pilt
hädaabi_abc_pilt

saabumaskiirabi. Hüppavad kiirabiautost välja ja ajavad oma asja. Aga millest nad algavad? Millised on elupäästmise olulisemad põhireeglid? Seda õpetab Dívani ekspert nüüd meie lugejatele.

Mida peaksime tegema inimesega, kes on eluohtlikus seisundis?

Kindlasti on paljud meist juba mõelnud, kuidas parameedikud ja arstid, kes puutuvad iga päev kokku kõige tõsisemate juhtumitega, otsustavad, mida teha eluohtlikus seisundis kannatanuga.

Sellegi jaoks - nagu nii mõnegi eluolukorra jaoks - on olemas lihtne ja kergesti meeldejääv teoreetiline plaan, mida järgides saame hätta sattunud kaasinimesi tõhus alt aidata ka ilma arstiteaduskonna lõpetamata.

Järgistatavate sammude märkimiseks piisab, kui meenutada paar esimest ABC tähte ja juba saamegi kõige olulisemad sammud uuesti läbi elada!

A/Á – LÄBIDAVAD HINGUTEED

Elufunktsioonide tõrgeteta toimimise põhitingimus on, et inimkehale on juurdepääs vajalikul hulgal hapnikku. Pakume seda oma hingamissüsteemi abil, nii et kui meie hingamisteed on blokeeritud, ei suuda nad oma tähtsat ülesannet täita.

Nii et esimene samm on kontrollida, kas kannatanu hingamisteed on vabad? Nina ja suu peavad olema vabad ning hingetoru avatud – pea taha kallutatud –, et õhk saaks vab alt kopsudesse voolata.

B – HINGAMINE

Kui hingamisteed on puhastatud, tuleb hingamist kontrollida. Õige viis seda teha on asetada kõrv ohvri nina ja suu vahelise piirkonna lähedale, näoga ohvri rinna poole. Nii tunneme oma näol väljahingamist, kuuleme hingamist ja näeme, millal rindkere tõuseb.

ABC-2
ABC-2

Kui hingamist 10 sekundi jooksul ei tuvastata, tuleb kohe alustada ventilatsiooni!

Hoiame kannatanu ninast käega kannatanu pea küljel, samal ajal kui pead tahapoole kallutatud, puhume kannatanu suhu. Pärast seda ootame, kuni õhk lahkub kannatanu kopsudest, ja siis kordame sissehingamist.

Kui hingamine algab, pole edasine sissehingamine vajalik. Kui ei, siis jätkame…

C – RIRKAS (CIRCULATION)

Lihtsaim viis vereringet kontrollida on unearterites (karotiidarterites). Kannatanu kaelal, kaela keskosa ja kaelalihase vahel, surume oma nimetis-, keskmise ja sõrmusesõrmega õrn alt kannatanu kaela nii, et meie sõrmed asetseksid pikisuunas kaelal. Nii tunneme veresoone pulseerimist suuremal alal.

Kontroll peaks kestma 6–8 sekundit. Kui me ei tunne pulssi, alustame kohe kardiopulmonaalset elustamist või CPR-i (kardiopulmonaalne elustamine).

Selleks põlvitage kannatanu rinnakorvi kõrvale, asetage käsi pooleldi ohvri kahe rinnanibu vahele ja täiskasvanutel u. 4 cm sügavusele, tehke 30 survet intensiivsusega 100 rõhku minutis, millele järgneb 2 sissehingamist.

Kordame seda kolm korda ja seejärel kontrollime uuesti pulssi. Peatame elustamise, kui tuvastame pulsi, kiirabi on saabunud või kui me ei jaksa enam.

Viimase soovituse kohaselt, kui inimene aevastab sissehingamisel või tal pole kaitsevahendeid, on tõhus ainult mulje! Sel juhul kasutage lihts alt näitamisi!

D – DEFIBRILLATION

See on võimalik, kui teil on automaatne väline defibrillaator (seda leidub üha enamates kohtades). Kui see juhtub CPR-i ajal, järgige defibrillaatoril olevaid juhiseid. Selle kasutamist saate õppida ka kaasaegsetel esmaabikursustel!

E – RASKE VERITUS

Alustame tugevat verejooksu ravima alles siis, kui kannatanul on pulss ja hingamine! Kõige parem on kannatanut ravida lamavas asendis. Kui ühest patsiendi haavast pulseerub erepunane veri (arteriaalne verejooks) või pidev alt lekib tumepunast verd (venoosne verejooks), suruge haavale tükk puhast marli või materjali ja hoidke seda pideva surve all. Kui side saab märjaks, ärge kunagi tõstke seda, asetage sellele teine tükk materjali! Vajadusel kasutage kompressioonsidemeid.

Oluline teada

  • Me ei saa mittehingava ja pulsivõimetu ohvri olukorda hullemaks muuta! Proovime kindlasti CPR-i!
  • Süstid on u. Selle 16% hapnikusisaldus on piisav, et varustada elutähtsaid organeid vajaliku hapnikuga.
  • Kui kahtlustatakse, et ohver on saanud tugeva löögi, siis võimalusel ära liiguta teda, sest võimalik, et tal on selgroovigastus – välja arvatud juhul, kui ta on ilma selleta suurema ohuga kokku puutunud (nt. tiheda liiklusega teel).
  • Kiirabi väljakutse on ülim alt tähtis, kui keegi teine aidata ei saa, kutsuge esm alt kiirabi, alles siis alustage elustamist!

Siin kirjeldatu sisaldab elustamise üldetappe - täiskasvanutele, kuid soovitatav on läbida esmaabikursus, kus seda kõike praktikas õppida. Samuti on spetsiaalselt lastele ja beebidele mõeldud kursused. Kui keegi soovib nende kohta lisateavet saada, võtke julgelt toimetusega ühendust.

Soovin kõigile turvalist igapäevast!

Soovitan: